DKIM-i seadistamine, kui DNS asub välises serveris

DKIM

Digiallkirjad muutuvad e-posti maailmas üha olulisemaks, eriti seoses kasvava murega e-kirjade ehtsuse ja turvalisuse pärast. DKIM (DomainKeys Identified Mail) on üks tehnoloogiatest, millega neid probleeme lahendatakse. Aga mis juhtub, kui soovid saata kirju serveri A kaudu, kuid DNS asub serveris B? Vaatame, kuidas DKIM sellises olukorras töötab ja kuidas seda turvalisema e-postiliikluse jaoks rakendada.

Mis on DKIM?

DKIM on meetod e-kirjade ehtsuse kontrollimiseks. See lisab igale väljuvale kirjale digiallkirja. Allkiri luuakse privaatvõtmega, mida hoitakse saatja serveris. Avalik võti, mida on vaja allkirja kontrollimiseks, avaldatakse saatja domeeni DNS-kirjetes.

Kuidas DKIM töötab, kui DNS ei asu samas serveris, kust kirjad saadetakse

Tavapärases seadistuses asuvad meiliserverid ja DNS-serverid samas kohas. See teeb DKIM-i rakendamise lihtsaks, sest mõlemal serveril on juurdepääs samadele võtmetele ja seadistusfailidele.

Aga mis siis, kui meiliserverid ja DNS-serverid asuvad eri kohtades, näiteks kui soovid saata kirju serveri A kaudu, kuid DNS asub serveris B? Sellisel juhul tuleb DKIM-i korrektseks toimimiseks teha mõned lisasammud.

DKIM-i rakendamine välises DNS-serveris

Et DKIM töötaks eraldi serveritega, tuleb teha järgmised sammud:

1.⁠ ⁠*Loo DKIM-võtmed serveris A:* DKIM-i privaatvõti tuleb luua serveris A, kust e-kirjad saadetakse.

2.⁠ ⁠*Avalda DKIM-kirje serveri B DNS-is:* Kui DKIM-võtmed on loodud, tuleb vastav avalik võti avaldada domeeni DNS-kirjetes serveris B.

3.⁠ ⁠*Seadista meiliserver serveris A:* Serveri A meiliserver tuleb seadistada lisama väljuvatele e-kirjadele DKIM-allkirju, kasutades seal loodud privaatvõtit.

Selle seadistusega saab e-kirju saata serveri A kaudu, samal ajal kui DKIM-allkirja kontrollitakse serveri B DNS-kirjete abil.